PHP.EE FOORUM   
Nimi:   Pass:   Mäleta mind! 
   Teemad | php.ee esilehele | registreeri | Märgi kõik teemad loetuks | #php.ee Skype vestlus | RSS
UUS TEEMA  OTSI  Lehekülgi: 1
Grub rescue pärast Win järjekordsed teadagi mida
Postitaja: issver 2018-02-09 23:45:59
Thinkpad T420i,loomulikult Windoosa 10 tahab teha mis temale meelepärane. Restardilt tulles aga Grub rescue ja https://mintguide.org/system/186-repair-grub-error-unknown-filesystem-grub-rescue-in-linux-mint-pinguyos.html pildid jutud nagu asi on. Aga ei midagi mõika.
Esimesel korral kui samas läpakas Win7 peal oli ja suurem Windoosa appi appi enam elu pole nagu ikka, peale tuli sama jamaga, saigi Ubuntu kõrvale installitud ja kõik päästetud. Nüüd aga on Ubuntu 16.04 kõrval olemas ja partitisioonid ikka sassis nagu reegel. Äkki siiski on miski käsurida mis aitab jamast lahti saada?
RE: Grub rescue pärast Win järjekordsed teadagi mida
Postitaja: dd. 2018-02-12 11:41:01
sudo dd if=/dev/zero of=/dev/sda bs=4096
RE: Grub rescue pärast Win järjekordsed teadagi mida
Postitaja: käsurida 2018-02-12 11:45:40
Ma ei tegele klassikalise IT-toe pakkumisega, mistõttu
ma täpselt ei oska öelda, aga üldskeem on, et kõvaketas
jagatakse osadeks, "partitsioonideks", millest Windowsi
korral "C ketas" on vaid üks võimalik partitsioon, ning siis
nende partitsioonide algus ja lõpp-kohad kirjeldatakse
ära kirjes nimega "master boot record"("MBR")

https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc976786.aspx

https://www.lifewire.com/what-is-a-master-boot-record-mbr-2625936

Selles MBR'is kirjeldatakse siis ära ka, milline partitsioonidest
on see, millelt arvuti tööle tõmmatakse. Grub'i korral
näeb asi x86/AMD64 arvutite korral välja nii, et
kui arvuti emaplaat voolu saab, siis protsessor loeb oma esimese
programmi sisse hoopis emaplaadil olevast mikroskeemist,
mikroskeemi kujul olvast püsimälust, mida slängis nietatakse
ka "BIOSi+kiviks".

https://www.lifewire.com/bios-basic-input-output-system-2625820

----kõrvalkommentaari--algus----
Vanasti oli see emaplaadil eraldi mikroskeemina, tänapäeval
on vast kulukokkuhoiu huvides muud lahendused kasutusel.
Näiteks Raspberry Pi korral kasutatakse häkki, kus
emaplaadil oleva mikroskeemi asemel loetakse see
alglaadimise programm sisse SD-kaardi spetsiaalsest
partitsioonist. Suurte arvutite korral, eriti Inteli
korral, on neil nii kui nii juba CPU kristallil eraldi
"turvaauk", "Management Engine", olemas, mis jooksutab
lausa oma enda operatsioonisüsteemi, MINIX3

https://www.youtube.com/watch?v=rcwngbUrZNg

http://www.cs.vu.nl/~ast/intel/

arhiivkoopia: https://archive.fo/yI2Yh

----kõrvalkommentaari--lõpp----

Just tänu sellele, et esimene programm loetakse emaplaadil
olevast ROM("read-only memory") mikroskeemist, annab
tavaline x86-lauaarvuti pildi ette ka siis, kui
talle pole ühtegi kõvaketast külge ühendatud. BIOS'i
peamine eesmärk on anda operatsioonisüsteemile infot,
kuidas antud emaplaati üldse kasutada. Tänu sellele, et
operatsioonisüsteem saab emaplaadi riistvara kohta infot
standardiseeritud viisil, BIOS'ist, on võimalik Windows'it
ja Linux'it installeerida nii, et sama installatsiooniplaat
toimib kohati täiesti erinevate mikroskeemidega emaplaatide korral.
Aind võta ja installi ja toimib.

Programmi aga jooksutab protsessor, CPU, ja tema ei tea
operatsioonisüsteemist midagi. Temal on vaja lihtsalt
ette öelda, kust ta käivitatavat koodi saab. Esimene
kood tuleb BIOSi-kivist. Seal on ka määratud, milliselt
kõvakettalt või muult seadmelt("diskett", plaadiseade,
USB-pulk, võrgukaart) protsessor järgmise käivitatava
koodi saab. Kui selleks kohaks on mingi kõvaketas või
USB-pulk või SD-kaart, siis järgmine "koodi-kild"
tulebki sealt "master boot record" piirkonnast ja see
ütleb, milliselt "partitsioonilt" veel järgmise
koodi saab. Partitsiooni algusesse on kirjutatud
eraldi tarkvara, antud juhtumil GRUB

https://www.gnu.org/software/grub/

mis võimaldab menüüst valida, kust veel järgmine
koodi-kild võetakse. Järgmiseks koodi-killuks on
operatsioonisüsteemi alkkäivitus-kood. Ja Windows,
no Microsofti kvaliteeti, täpsemalt öeldes selle puudumist,
me teame kõik. Igas tahes Linuxi maailmas peaks saama
partitsioone redigeerida konsoolitöövahendiga nimega

Fdisk

Tänan lugemast.
Loodan, et suutsin imenatukenegi abiks olla.

RE: Grub rescue pärast Win järjekordsed teadagi mida
Postitaja: käsurida 2018-02-12 11:48:08
TSITEERITUD:
sudo dd if=/dev/zero of=/dev/sda bs=4096


See on küll väga halb nali, sest see ju kustutab
kõvaketta tühjaks. Palun selliseid nõuandeid tavakasutajatele
mitte pakkuda, sest erinevalt IT-taustaga inimestest ei saa nad naljast aru
ja mõni kopeerib-asetabki selle käsureale.
Aitas
Postitaja: issver 2018-02-12 22:35:56
USB'lt ilma installimiseta Ubuntu üles ja Boot Repair käima. Tegi oma töö ära ja järgmise restardiga olid partitsioonide valikud paigas. Jälle targem, kui järgmine Windoosiumi Zekuuriti Uptatt tulekul.
RE: Aitas
Postitaja: FinSpy 2018-02-17 19:26:13
TSITEERITUD:
USB'lt ilma installimiseta Ubuntu üles ja Boot Repair käima. Tegi oma töö ära ja järgmise restardiga olid partitsioonide valikud paigas. Jälle targem, kui järgmine Windoosiumi Zekuuriti Uptatt tulekul.



"Zekuuriti Uptatt" on küll hästi öeldud, sest
neid "Zekuuriti Uptatte" kasutatakse riikliku pahavara
installimiseks. Skypega läks täpselt nii. Kui eestlased
veel pukis olid, siis väidetavalt mingit nuhkimist ei toimunud,
eBay ajastul kah ei toimunud, aga Microsoft installis,
oletatavasti Eestis tööl olnud Skype direktori nõusolekul
ja täiel teadmisel, oletatavasti Eestis tööl olnud
inseneride abiga, NSA pahavara ära.

https://www.computerworld.com/article/2474090/data-privacy/new-snowden-revelation-shows-skype-may-be-privacy-s-biggest-enemy.html

Eesti poliitikud, suures e-Riigis, aga olid totaalsed
lambad ja selle asemel, et lisaks spioon-Simmile algatada
uurimine, KAS ja kui Jah, siis MILLISED insenerid ja
muu personal Eesti Skype kontoris tegid koostööd
VÄLISMAISE LUUREAGENTUURIGA viisil, et selle koostöö
tulemusena muutus sellel luureagentuuril võimalikuks
nuhkimine Eesti tipp-poloiitikute ja nende perekonnaliikmete
järgi(lugeda: kompra kogumine), rääkisid aga lammastena
õilsalt eeti e-edust ja kui tore ikka Skype on.

Well.dot.com 2 EST Oinaste-ala-oinala!

Veel paar linki:

https://archive.is/5m0o1

https://www.youtube.com/watch?v=Fi6016ne1YM



Leheküljed: 1

©2002-2013 Martin Rebane & PHP.ee kaasautorid
  0.425478935242