Ma ei tegele klassikalise IT-toe pakkumisega, mistõttu
ma täpselt ei oska öelda, aga üldskeem on, et kõvaketas
jagatakse osadeks, "partitsioonideks", millest Windowsi
korral "C ketas" on vaid üks võimalik partitsioon, ning siis
nende partitsioonide algus ja lõpp-kohad kirjeldatakse
ära kirjes nimega "master boot record"("MBR")
https://technet.microsoft.com/en-us/library/cc976786.aspx
https://www.lifewire.com/what-is-a-master-boot-record-mbr-2625936
Selles MBR'is kirjeldatakse siis ära ka, milline partitsioonidest
on see, millelt arvuti tööle tõmmatakse. Grub'i korral
näeb asi x86/AMD64 arvutite korral välja nii, et
kui arvuti emaplaat voolu saab, siis protsessor loeb oma esimese
programmi sisse hoopis emaplaadil olevast mikroskeemist,
mikroskeemi kujul olvast püsimälust, mida slängis nietatakse
ka "BIOSi+kiviks".
https://www.lifewire.com/bios-basic-input-output-system-2625820
----kõrvalkommentaari--algus----
Vanasti oli see emaplaadil eraldi mikroskeemina, tänapäeval
on vast kulukokkuhoiu huvides muud lahendused kasutusel.
Näiteks Raspberry Pi korral kasutatakse häkki, kus
emaplaadil oleva mikroskeemi asemel loetakse see
alglaadimise programm sisse SD-kaardi spetsiaalsest
partitsioonist. Suurte arvutite korral, eriti Inteli
korral, on neil nii kui nii juba CPU kristallil eraldi
"turvaauk", "Management Engine", olemas, mis jooksutab
lausa oma enda operatsioonisüsteemi, MINIX3
https://www.youtube.com/watch?v=rcwngbUrZNg
http://www.cs.vu.nl/~ast/intel/
arhiivkoopia: https://archive.fo/yI2Yh
----kõrvalkommentaari--lõpp----
Just tänu sellele, et esimene programm loetakse emaplaadil
olevast ROM("read-only memory") mikroskeemist, annab
tavaline x86-lauaarvuti pildi ette ka siis, kui
talle pole ühtegi kõvaketast külge ühendatud. BIOS'i
peamine eesmärk on anda operatsioonisüsteemile infot,
kuidas antud emaplaati üldse kasutada. Tänu sellele, et
operatsioonisüsteem saab emaplaadi riistvara kohta infot
standardiseeritud viisil, BIOS'ist, on võimalik Windows'it
ja Linux'it installeerida nii, et sama installatsiooniplaat
toimib kohati täiesti erinevate mikroskeemidega emaplaatide korral.
Aind võta ja installi ja toimib.
Programmi aga jooksutab protsessor, CPU, ja tema ei tea
operatsioonisüsteemist midagi. Temal on vaja lihtsalt
ette öelda, kust ta käivitatavat koodi saab. Esimene
kood tuleb BIOSi-kivist. Seal on ka määratud, milliselt
kõvakettalt või muult seadmelt("diskett", plaadiseade,
USB-pulk, võrgukaart) protsessor järgmise käivitatava
koodi saab. Kui selleks kohaks on mingi kõvaketas või
USB-pulk või SD-kaart, siis järgmine "koodi-kild"
tulebki sealt "master boot record" piirkonnast ja see
ütleb, milliselt "partitsioonilt" veel järgmise
koodi saab. Partitsiooni algusesse on kirjutatud
eraldi tarkvara, antud juhtumil GRUB
https://www.gnu.org/software/grub/
mis võimaldab menüüst valida, kust veel järgmine
koodi-kild võetakse. Järgmiseks koodi-killuks on
operatsioonisüsteemi alkkäivitus-kood. Ja Windows,
no Microsofti kvaliteeti, täpsemalt öeldes selle puudumist,
me teame kõik. Igas tahes Linuxi maailmas peaks saama
partitsioone redigeerida konsoolitöövahendiga nimega
Fdisk
Tänan lugemast.
Loodan, et suutsin imenatukenegi abiks olla.